Mis on fonogramm?
Fonogramm ehk helisalvestis on helisalvestuse tulemus. Fonogramm valmib muusikaproduktsiooni või muu helisalvestuse käigus fonogrammitootja poolt ning on salvestatud helikandjale. Helikandja on andmekandja, millele on võimalik salvestada helisid (nt CD, kassett vms). Helikandjaid kasutatakse muusikaproduktsioonis fonogrammide talletamiseks. Fonogramm valmib autori, esitaja ja fonogrammitootja loometegevuse ja töö tulemusena. Fonogrammitootja on isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub heli esmakordne õiguspärane salvestamine.
Mis on avalik esitus?
Avalik esitus on fonogrammide või selle koopiate üldsusele kuuldavaks tegemine mis tahes tehnilise vahendi või protsessi vahendusel (nt cd-mängija, kassettmakk, jukeboks, arvuti jne) kohas, mis on üldsusele avatud või ka kohas, mis pole küll üldsusele avatud, kuid kus viibib määramata arv isiksuid väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda.
Kes peavad maksma muusika esitamise eest avalikes kohtades?
Muusika avalik esitamine avalikes kohtades (nt baarid, restoranid, poed, ööklubid, spa’d, hotellid, pangad jmt) teenib alati nende omanike ärilisi huve. Muusikat kasutatakse, et luua oma klientidele meeldiv õhkkond, et klient püsiks võimalikult kaua teenuse pakkuja juures ja teeks võimalikult palju kulutusi. Tihtipeale on muusika äri toimimiseks ka hädavajalik – seda näiteks ööklubide ja ka raadiote puhul. Kui esitate avalikult muusikat oma teenindus- või äripinnal, siis on Teil vastavalt autoriõiguse seadusele kohustus selle eest maksta nii autoritele (kes on teose looja), esitajatele (kes esitab teose) kui ka fonogrammitootjatele (kes salvestab teose). Ei ole mingit vahet, kas esitate avalikult muusikat raadiost, webist või originaalplaadilt vmt - muusika avaliku esitamise eest tuleb maksta igal juhul.
Kui raadiod juba maksavad, siis miks peab ettevõtja veel selle avaliku esitamise eest n.ö. topelt maksma?
Raadio maksab muusika eest, et nemad s.o. raadio ise saaks muusikat üldsusele suunata. Raadio äritegevuse eesmärk on müüa reklaami ja selle eest nad ka maksavad. Raadiod ei maksa selle eest, et tekitada meeldivat õhkkonda kellegi restoranis, spa’s, hotellis vmt. Maksmise kohustus on ikka igal isikul endal, kes muusikat oma äritegevuses avalikuks esitamiseks kasutab.
Kui osta originaalplaadi, siis kas selle eest on ju juba makstud tasu, et seda avalikult esitada?
Kui ostate plaadi, siis on selle kasutamine lubatud üksnes isiklikuks otstarbeks. Kui süüvite plaadile ja/või plaadi ümbrisele kirjutatud teksti, siis näete ka sealt, et plaadi avalik esitamine on keelatud – s.o avalikuks esitamiseks tuleb teha eraldi avaliku esitamise leping ühingutega.
Kuidas peaks toimima kui on soov muusikat avalikult esitada?
Et iga kõlava loo autorile, esitajale ja tootjale eraldi maksma hakata oleks äärmiselt keeruline, siis teostavad nii autorid, esitajad kui ka fonogrammitootjad oma õigusi läbi erinevate ühingute. Autoreid esindab Eesti Autorite Ühing (www.eau.org), esitajaid esindab Eesti Esitajate Liit (www.eel.ee) ja fonogrammitootjaid esindab Eesti Fonogrammitootjate Ühing (www.efu.ee). Et muusikat legaalselt avalikult esitada, peab sõlmima kaks lepingut (Esitajate Liit ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing teostavad oma õiguseid ühiselt): ühe Eesti Autorite Ühinguga ja teise (olenevalt valdkonnast, kus muusikat kasutatakse) kas Eesti Esitajate Liidu või Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga (täpsem info: Benno Sild 53 412 511, e-mail: benno.sild@eel.ee või Teele Uueda 63 07 210 teele@efu.ee).
Mis siis kui kasutuskoht ei tee ühingutega lepingut?
Muusika avaliku esitamise lepingu olemasolu kontrollib pisteliselt politsei ja ka ühingute piirkondlikud agendid. Kui politsei jõuab muusika avaliku esitajani enne lepingu sõlmimist, siis ootab ettevõtjat kopsakas rahatrahv. Kui ettevõtja keeldub ühingutega lepingut sõlmimast, kuid kasutab sellegipoolest muusikat avalikuks esitamiseks, teevad ühingud selle kohta politseile kuriteoteate.
Kas riskimine kriminaalasja, kohtus käimise ja kopsakate trahvidega on tasu mitte maksmist – või siis täpsemalt, tasu maksmise edasilükkamist väärt – see jääb juba iga ettevõtja enda otsustada.
Kasutades kellegi teise loometööd oma äriliste huvide saavutamisel peaks ju lepingu sõlmimine olema iseenesest mõistetav. Keegi ju ei võtaks salaja autori/esitaja/fonogrammitootja rahakotist ära raha - ärgem siis varastagem ka neile seadusega ettenähtud tasu tehtud töö eest, muusika eest, mis meid iga päevaselt ümbritseb ja rõõmustab.
Kuidas peaks toimima kui on soov muusikast koopiat teha?
Autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida teost kasutaja enda isiklikeks vajadusteks. Kui aga soovitakse muusikat avalikult esitada ja mitte originaalplaadilt, vaid arvuti kõvakettalt või isekirjutatud plaadilt, siis selliseks kopeerimiseks on vajalik litsentsi saamine. Samuti on diskorid väga huvitatud enimkasutatud lugude ühele plaadile kopeerimisest, et ei peaks kaasas kandma suurt kogust originaalplaate. Eesti Autorite Ühing ja Nordisk Copyright Bureau koostöös Eesti Fonogrammitootjate Ühinguga on teinud võimalikuks selliste muusikakandjate legaliseerimise. Kõigil soovijatel on võimalus saada fonogrammitootjate luba fonogrammide avaliku esitamise eesmärgil reprodutseerimiseks.
Mida sisaldab nn tühja kasseti tasu?
Tühja kasseti tasu kujutab endast sisuliselt kompensatsiooni õiguste valdajatele nende teoste reprodutseerimise eest isiklikuks kasutamiseks. Isikliku kasutamisega on tegemist juhul, kui koopiate valmistamine on kasutaja enda isiklikeks vajadusteks, ega teeni ärilisi eesmärke. Nn tühja kasseti tasu ei sisalda litsentsi tasu fonogrammide reprodutseerimiseks avaliku esitamise eesmärgil.
Kas reprodutseerimisluba annab loa ka avalikuks esitamiseks?
Ei. Reprodutseerimisluba ei sisalda avaliku esitamise luba, see tuleb eraldi saada. Enamasti sõlmivad fonogrammide avaliku esitamise lepingu klubide haldajad. |
