Sõnal “autoriõigus” on kaks tähendust. Esiteks mõistetakse autoriõiguse all õigusharu, mille moodustavad õigusnormid, mis reguleerivad kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste loomise ja kasutamise käigus tekkivaid õigussuhteid. Teiseks tähistab see kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoritele kuuluvat õiguste kogumit.

Kuigi autoriõigus on suhteliselt uus õigus, on ta kasvanud õiguste süsteemiks, mis puudutab laia valdkonda ning suurt hulka inimesi. Autor on looja, inimene, kes oma loodud resultaatide kaudu väljendab ka osakest oma isiksusest. Seega peab autoril olema õigus lubada ja keelata oma teose kasutamist teiste isikute poolt.

Autoriõiguse kestus on ajaliselt piiratud ning peale seaduses fikseeritud tähtaja möödumist on kõikidel võimalus autoriõiguse objekte vabalt kasutada. Samuti on autoriõigus territoriaalse iseloomuga. Tegemist on eksklusiivse õigusega, mis tähendab seda, et autoril on ainuõigus keelata oma teose kasutamist. Autoriõigus kaitseb aga ainult teose vormi. Ideed kui sellist autoriõigusega iseseisvalt kaitsta ei saa. Autoriõigus on kompleksne õigus, mille objektiks on mittekehaline ese ning mis koosneb erinevatest õigustest, mida on võimalik teostada nii koos kui ka eraldi.

Eesti Vabariigis reguleerib autoriõiguse valdkonda autoriõiguse seadus, mis võeti vastu 11. novembril 1992. aastal ning jõustus sama aasta 12. detsembril. Selle alusel kaitstakse autori isiklikke ja varalisi õigusi. Autori isiklikud õigused on õigus autorinimele, autorsusele, teose avalikustamisele, teose puutumatusele, lisadele, au ja väärikuse kaitsele. Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad autori eluajal. Autoril on ainuõigus ise oma teost kasutada ja lubada ning keelata teistel isikutel selle kasutamist ja saada selle kasutamise eest õiglast tasu. See moodustab autori varaliste õiguste sisu.

Üldiselt toimub teose kasutamine teiste isikute poolt autori antud loa ehk litsentsi alusel või siis ka autori poolt oma õiguste loovutamise puhul. Seadus näeb ette ka teatud erandid, millisel juhul ei ole autori luba vajalik ning samuti ei tule teoste kasutamise eest autorile maksta. Selliste erandite eesmärgiks on tasakaalustada autori ja ühiskonna huve, lubades teaduse ja hariduse edendamiseks kasutada teoseid tasuta.

Autoriõigus tekib teose loomisega. Teos loetakse looduks hetkest, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavad vormis. Isiku, kes avaldab teose oma nime all, autorsust eeldatakse, kuni ei ole tõendatud vastupidist ja seetõttu ei ole autoril vaja oma teost registreerida. Autoriõigus kehtib autori eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma.

Lisaks autoriõiguse seadusele reguleerivad antud valdkonda kuuluvaid õigussuhteid ka rahvusvahelised kokkulepped. Eesti on tänaseks liitunud kõigi tähtsaimate konventsioonidega ning harmoniseerinud ka peamised Euroopa Liidu vastavad direktiivid.

Autoriõiguse komisjon

Lisaks osaleb EFÜ aktiivselt Kultuuriministeeriumi juures tegutseva autoriõiguse asjatundjate komisjoni töös. Nimetatud komisjon moodustati 1999 aastal ning selle ülesanded ja pädevus on kirjas Autoriõiguse seaduse paragrahvis 87. Vastavalt sellele komisjon:

• jälgib autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kaitse taseme vastavust Eesti Vabariigi poolt võetud rahvusvahelistele kohustustele;
• analüüsib autoriõigusaktide kohaldamise praktikat;
• teeb Vabariigi Valitsusele ettepanekuid autoriõigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks ning ühinemiseks rahvusvaheliste lepingutega; l
• ahendab vaidlevate poolte taotlusel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud vaidlusi poolte lepitamise teel;
• täidab muid Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid.